Adenoviiruse kiirtesti tulemused nõuavad igakülgset tõlgendamist, mis põhineb testimismeetodil, proovitüübil ja kliinilisel pildil. Positiivne tulemus viitab tavaliselt adenoviiruse infektsioonile ja ravi tuleb määrata koos sümptomitega. Negatiivne tulemus võib nakatumise välistada, kuid arvesse tuleks võtta testimisperioodi või proovi kvaliteeti. Konkreetne tõlgendus peaks järgima katsearuandes toodud kontrollväärtusi.
Adenoviiruse testimismeetodid ja tulemuste tüübid
Adenoviiruse testimise levinumad meetodid on järgmised:
Antigeenide testimine (nt kõri tampooniproovid, väljaheiteproovid): kiirtesti komplektid määravad infektsiooni staatuse; positiivne tulemus näitab adenoviiruse antigeenide olemasolu proovis.
Nukleiinhapete testimine (PCR): kõrge tundlikkus; positiivne tulemus näitab adenoviiruse geenifragmentide tuvastamist, kinnitades aktiivset nakatumist.
Antikehade testimine (seroloogiline test): positiivsed IgM antikehad viitavad hiljutisele infektsioonile; positiivsed IgG antikehad näitavad varasemat infektsiooni või immuunvastust.
Viiruskultuur: aega{0}}nõudev; positiivne tulemus võib diagnoosi otseselt kinnitada, kuid seda kasutatakse kliinilises praktikas harva.

Positiivsete tulemuste tõlgendamine
Positiivne antigeeni/nukleiinhappe test: näitab praegust adenoviiruse infektsiooni, mis võib olla seotud hingamisteede haiguste (nt külmetushaigused, kopsupõletik), konjunktiviidi või gastroenteriidi sümptomitega.
Viirusevastase ravi vajadus tuleb kindlaks teha kliiniliste ilmingute põhjal (enamik kergeid juhtumeid taandub spontaanselt). Nõrgenenud immuunsüsteemiga või raskete haigusjuhtudega inimesed vajavad hoolikat jälgimist.
Positiivsed antikehade testi tulemused:
IgM positiivne: võib viidata infektsiooni ägedale faasile (tavaliselt ilmneb 1-2 nädalat pärast nakatumist).
IgG positiivne: näitab möödunud nakatumist või taastumisperioodi; püsivalt kõrgenenud IgG tiitrid võivad viidata uuesti nakatumisele.